Oukei...Aitab nüüd promost! Tegelikkus on see, et vaikselt peaks hakkama uut hooaega planeerima. Selleks on vaja tantsijaid. Mitte, et kõik eelmisel hooajal tantsinud neiud ära läheksid, aga osad küll. Paratamatult on nii, et lõpetatakse keskkool ning minnakse edasi õppima. Kahjuks ei jõua õppida, tööl käia ja samal ajal Raplas trennis. Seepärast ka meil iga hooaeg tantsijad vahetuvad. Ka tuleval hooajal ootame enda tiimi uusi huvilisi!
Paneksin igaühele, kes mõtleb tulla tantsutüdrukuks, paar asja südamele. Kõigepealt võiks ja peaks arvestama sellega, et trennid toimuvad vähemalt kolm korda nädalas pikkusega 1.5h. Sellele lisaks on pallisaalid. Eelnevatel aastatel on olnud väga raske saada pallisaali aega. Meie trennid toimusid kell 21.00-21.50. Seda kord nädalas, vajadusel võtsime pallisaali juurde. Alguses on suures saalis väga raske. Plats suur ja võõras, sellega harjumine võtab aega. Mida rohkem teeme pallikas trenne, seda kiiremini saame joonised paika.
Trennidele lisaks tulevad alates oktoobrist esinemised. Praeguste kogemuste järgi on esimene poolaasta oluliselt tihedam kui teine poolaasta. Mängud enamasti üle laupäeva, vahel ka nädala sees. Aga kunagi ei tea milliseks kujuneb uue hooaja mängude ajakava. Tantsutüdrukud on eranditult igal mängul ja üldjuhul täiskoosseisus. Muidugi tuleb ette olukordi kui keegi on vigastatud või haige ning oleme pidanud tantsima ka kuuekesi. Aga see ei ole üldse hea variant! Plats on tühi, tõsteid ei saa teha, palju peab jooniseid ümber mängima. Seega kohe kui keegi puudub, siis nii-öelda karistada saab terve grupp just sellega, et peab kavad ümber mängima. See aga omakorda mõjutab esinemise kvaliteeti.
Esinemiste puhul peab arvestama, et need ei tähenda ainult seda, et tuled mängule 1.5 tunniks. Tullakse varem kohale- kella ühest või kahest. Hakatakse tegema meike, soenguid, harjutatakse kavasid ja tehakse soojendust. Meigid teeme ise, soenguid teevad meile ülitoredad inimesed, kes on väga abivalmid. Eelmine hooaeg aitasid meid Kadi Rahe ja Marian Mäeots!
Ehk siis kui laupäeval on mäng, siis meie päev algab ütleme, et kell üks ja lõppeb kell seitse õhtul.
Aga nüüd trennidest- augusti lõpus, septembri alguses trennidega alustades on oluline saada kiiresti selgeks vähemalt 5 kava oktoobrikuu esimesteks mängudeks. Üldiselt püüame ühe kava alla panna umbes kolm trenni. 2012/2013 hooaja lõpuks oli meil kavasid 14. Alguses tulevad kavad ka natukene raskelt-tantsijad, treenerid, saalid võõrad, grupp harjub üksteisega. Mõne aja pärast hakkab ka tekkima meeskonnavaim ning kõik hakkab juba vaikselt ilmet võtma! :)
Samal ajal kui õpitakse kava tuleb teha ka üldfüüsilist ja tõsteid harjutada. Samuti tantsutehnika- pöörded, jalatõsted. Kõige raskem osa on kavade puhastamine ja sünkroonis tantsimine. Siinkohal ei tohi võtta isiklikult kui treener ütleb, et teed miskit valesti. Tuleb oma viga parandada ning edasi minna. See on loomulik, et kava õppides sa muudad osad sammud endale mugavamaks. See ei ole sugugi halb omada oma stiili, aga kui see paistab teiste seast liialt välja ja häirib silma, siis tuleb natukene korrigeerida, et üldpilt oleks ilus.
Meie Laura |
Meie Kätlin |
Vaatamata suurele koormusele ning meeletule kohustusele, mulle väga meeldib tantsutüdrukutes. Esiteks füüsiline on päris hea, trenn on ikkagi päris arvestatav. Teiseks kohtub nii paljude toredate inimestega. Ja mis kõige tähtsam- TANTS!!!!! Saab tantsida ja palju. Õppida uusi põnevaid koreograafiaid, tirkke, tõsteid.
Kõige kihvtimad esinemised on play-offidel kui saal on rahvast täis. Mängu alguses on intro- saal pime, leegid möllavad ja laserid kirjutavad saali põrandale meeskonnaliikmete nimesid ja meie tantsime oma intro kava pimedas saalis. Jaa, pime saal on meie jaoks kuidagi nii eriline. Terve hooaja tantsid sa täiesti valges, kõik detailid on publikule väga hästi näha ning tantsijad näevad nii ligidalt ja nii valges kõiki pealtvaatajaid, kõik inimesed istuvad kuidagi nii ligidal. Vot see oli ka alguses hästi võõras ja imelik. Aga kõigega harjub ;)
Seega tegelikult on kogu tantsutüdrukute elu ja tegemised väga põnevad ja lahedad! Kohustus on meeletu, aga see on seda väärt. Seda tunnet "tegelikult oli ju tore" tajub alles hooaja lõpus. Olles kogu trennide, esinemiste ja tohivabohu sees, siis vahel on küll tunne, et APPI! Aga tuleb grupiga suhelda, oma muret ja väsimust jagada, vajadusel tuge otsidal. Kui on raske, siis kindlasti ei tohi alla anda. Selg sirgu ja aina edasi ja aina paremini!
Seega mina soovitan suve lõpus kõigil huvilistel proovipäevale tulla!! :)
Päikest põue!
Maris